Otne lea dálvebeaivi, goas skábma fas jorggiha čuovgga guvlui. Otne beaivi lea buot oaneheamos, idja guhkkimus. Dán erohusa oaidná, dovdá ja vásiha buot buoremusat davvin, gos beaivečuovga dáid áiggiid bistá dušše moadde diimma. Olmmoš galgá doapmalit jos áigu návddašit dan veháš čuovggas ja fitnat olgun dalle. Barggut sáhttet vuordit muhto čuovga ii. Dat lea jo measta ollásit jávkán gaskabeaivvi maŋŋá.
Eandalitge davvin ja dán skábmamáilmmis dálvebeaivi lea stuorra dáhpáhus: mii leat ceavzán seavdnjada ja dál jorggihit fas čuovgga guvlui, vaikko vel ovttain rievssatlávkkiin beaivvis. Manneson mii eat ávvut dan mangeláhkai? Leatgo son sámit goassige ávvudan dahje mearkkašan dálvebeaivvi mainnage vugiin?
Eará guovlluin olbmot gal ávvudit dálvebeaivvi; mearkkašit jahkeáiggiid ja jahkegierdui čadnon dáhpáhusaid ja illudit ahte beaivi fas guhkkugoahtá. Maŋimuš háve go mun ávvudin dálvebeaivvi ovttas earáiguin lei guokte jagi dassái Torontos, gos gávpotlaččat ledje lágidan čuovgaparáda. Buohkat ledje buresboahtin ja olbmot bohtege vaikko man ollu. Sii bohte vaikko guđelágan čuovggaiguin ja ginttaliiguin, mat báite ja libardedje čábbat sevdnjes gávpoteahkedis. Dát govat leat dan parádas. Paráda maŋŋá okta kollega ja ustit lei bovden olbmuid iežas geahččái ávvudit. Dán jagi oaččuime emaila eará ustibiin, geat ledje áigumin ávvudit dálvebeaivvi iežaset báikkis Hamiltona olggobealde ja bovdemin dievva olbmuid.
Dáppe in leat gullan geange dadjamin maidige dálvebeaivvi birra dahje sávvamin dálvebeaivve dearvvuođaid. Okta kollega ja ustit gal čálii ja muitalii, ahte son muitá mo su mánnávuođas olbmot gal hálle ollu áigejorggiheami birra. Smiehtadan ahte muitetgo, fuomášitgo son olbmot dán áigge dan oppanassiige. Dalle go orron dáppe davvin measta logi jagi dassái, dalle gal olbmot eai gidden dasa mangelágan fuomášumi. Muhto ledjen jurddašan ahte dego eará sajiin máilmmis, dáppe maid olbmot livčče giddegoahtán fuomášumi dákkár lundui čadnon dáhpáhusaide, “váldit ruovttoluotta” árbevirolaš ávvubeivviid. Miihan leat luonddu álbmot! Jos gávpotlaččat atnet beaivvi mearkkašanvearan ja mii dáppe skábman eat beroš, dat gal orru oalle erenoamáš.
Guorahalan iešguđet vejolaš sivaid dasa. Leago nu ahte sámit, geat ellet nu lahka luonddu, eai dárbbaš giddet fuomášumi dákkár “árgabeaivválaš” áššiide ja dáhpáhusaide? Leatgo jahkegierddu alimus beaivvit nu “lunddolaš” ahte ii leat mearkkašanveara? Vai ahte mis ii leat dárbu “váldit ruovttoluotta” ja ávvudit dákkár luonddu beivviid ja giddet fuomášumi luonddubirrasa áigerehkenastimii? Vai eat mii máhte dahje liiko ávvudit? Mii gal ávvudit mihcamáraid, muhto muititgo mii álo beaivvi duogáža ja ávvuditgo mii dan dihtii?
Irlánddas dološ olbmot huksejedje olles monumeantta merket dálvebeaivvi. Newgrange Dublina davábealde Meath-provinssas lea huksejuvvon 5000 jagi dassái. Dat lea sullii aari sturrosaš monimušhámát geađgeráhkadus, mii sulastáhttá pyramidaid das, ahte das lea 19 mehter guhkosaš baskkes váccáhat dahje tunnel ráhkadusa guovddážii. Tunnel lea ráhkaduvvon nu, ahte dušše oktii jagis, dálvebeaivvi áigge, beaivváš báitá tunnela bokte gitta ráhkadusa guovddážii, gos lea muhtinlágan “biedju.” Dálá olbmot gávdne Newgrange mearkkašumi dálvebeaivvi mearkan easkka 40 jagi dassái ja dál lea vejolaš geahččat albmaneami – dálvebeaivvi beaivváža báitima tunnela mielde – webkamera bokte, jos deaivá leat jalahas. (http://www.newgrange.com/webcast.htm)