Seremoniijat Sápmái?

Mannan vahkus dáppe Torontos leamaš Eamiálbmogiid filbmafestivála ImagiNative man olis leat čájehan vaikko man olu miellagiddevaš filmmaid ja dokumeanttaid eamiálbmotmáilmmis. Okta filbma lei maiddái Sámis, nuortasápmelaš Katja Gauriloff dokumeanta Čeavetjávrri birra, Huuto tuuleen (2007). Maŋimuš filbma man gehččen ikte lei aibbas ođđa dokumeanta Sacred Sundance (2008)  preeria indiánaid beaivvašdánssa-rituála birra, dahje buorebutge das mo nuortarittu mi’kmaq indiánat válde atnui dán seremoniija, vaikko árbevirolaččat dat ii leamaš sin vierru. Filmma álgominuhtáid rájes jurddašin dan mo okta mu verddiin Vancouveris lávii munnje dadjat ahte jos mis geardde eai lean Sámis šat iežamet seremoniijat, mun galggašin álggahit nissoniidda oaivvilduvvon mánnoseremoniija Sámis.

Sámi NissonForuma jahkečoahkkimis čakčat 2006 muhtin áirasat bukte ovdan dán ášši – ahte mis sámiin váilot seremoniijat ja dan dihtii mii galgat bargat juoidá ášši ovdii. Ahte mii galgat álggahit juoidá, vaikko vel áibbas smávva álggos. Ášši bođii ovdan ođđasit dán gease go jearahallen sámenissoniid iežan dutkanbarggu várás.

Dokumeantafilbma Sacred Sundance ii govven ieš dan rituála, danne go dan ii oaččo govvet. Maid dat muitalii lei manne okta mi’kmaq almmái mearridii buktit sidjiide amas rituála iežas álbmogii. Sin álbmoga gaskkas jugešvuohta ja narkotihkaid geavaheapmi lea stuorra váttisvuohta sihke ollesolbmuid ja nuoraid gaskkas ja son oinnii dárbbu masanu stuorabui mii sáhtášii veahkehit su álbmoga, go mihkkige eará ii lean albmalahkái veahkehan. Álggos muhtin olbmot amašedje su jurdaga – beaivvašdánsa ii gullan sidjiide, dat ii lean sin vierru. Muhto almmái ii addán vuollái ja ákkastalai ahte maiddái viidna ja narkotihkat eai lean sin vierut, muhto dál dat leat šaddan sin árgabeaivin.

Son válddii oktavuođa muhtin preeria indiánii gii lei árbevirolaš beaivvašdánsa-jođiheaddji. Seremoniija doalvun eará álbmogii lei vejolaš, muhto bálggis ii lean álki. Beaivvašdánsa lea gáibideaddji seremoniija, masa galgá vuos ráhkkanit fástudemiin – njealje beaivve áigge olmmoš ii sáhte borrat iiget juhkat maidige. Dasto son galgá buhtistit ja gárvvistit iežas vuoiŋŋalaččat dánsumii indiánaid árbevirolaš sávnnodantealttas (sweatlodge) mii lea maiddái iežas seremoniija.

Sacred Sundance muitalii maiddái beaivvašdánssa guovddáš oahpahusaid ja dan, makkár mearkkašupmi dain lea persovnnalaš ja oktasaš čavddásmuvvamii (healing).

Dan botta go orron Sámis, áigi ii lean riekta vaikko muhtimin smihtten mánnoseremoniijaid álggaheami álggos dušše muhtin olbmuiguin. Háleštin dan birra ovttain nissonolbmuin, muhto mannu sivas moai ean goassige beassan álgui. Áigi ii lean riekta dán vuoro.

Muhto Sacred Sundance attii munnje ođđa jurdaga – ráhkadit dokumeantta dan mánnoseremoniijas, masa lávejin ieš oassálastit go orron Vancouveris ja man mu ustit ávžžuhii doalvut Sápmái. Dan sadjái ahte geahččalit sániiguin dušše čilget seremoniija mii lea vuđolaš ja vuoiŋŋalaš proseassa livččii olu buoret jearahallat mu ustiba ja earáid ja govvet seremoniija (dain osiin go dat lea lobálaš). Dasa lassin maiddái háleštit das, leago riekta (ja lobálaš) buktit indiánaid seremoniijaid Sápmái ja manne. Dán lahkái livččii vejolaš addit ruovttoluotta Sápmái daid oahpahusaid maid mun lean ieš ožžon dáppe dán nannámis, go daidda orru leamen beroštupmi ja dárbu Sámis. Dákkár dokumeanta sáhtášii leat okta reaidu vieruid ja vuoiŋŋalašvuođa nannemis Sámis – vuoiŋŋalašvuođa mii ii leat čadnon girkui muhto mii čatná min eatnamii, lundui ja jahkeáiggiide. Dego okta olmmoš Sacred Sundance –filmmas dajai, vuoiŋŋalašvuođa haga álbmot cuovkana.

Nu ahte dál ii leat eará go “tuumasta toimeen” dego suopmelaš lohká, vaikko sihkkarit lea seamma ádjánis proseassa go beaivvašdánsa-seremoniija ja dan oahppan. Jos geasnu lea diehtu gos sáhttá dákkár prošektii ohcat doarjagiid, sáddestehket beare jurdagiid munnje.

3 thoughts on “Seremoniijat Sápmái?

  1. philip says:

    I love your idea of giving back to Sapmi a gift that is visual. Zacharias Kunuk (Atanarjuat – The Fast Runner) was just attending an Arctic Indigenous Languages symposium here in Tromso, presenting his vision, in part enacted through ISUMA TV (www.isuma.tv), of an indigenous film and video portal which I encourage your readers to check out… We can all watch your future doc there!!

  2. kirste says:

    Hei Rávdna
    Gal mun lean maid smiehtadan guhká dieid seremoniijaid álggaheami, lean háleštan earálágan olbmuiguin ja geahččalan bidjat juoidá johtui. Leat moaddásat geat livččii gergosat, muhto mii leat menddo lohkas. Nissonforuma jahkečoahkkimis dá gieskat geahččalin fas evttohallat vaikkeba suopmelaš sávdnerituála illástuvvon nissoniid dikšumii. Muhtinlágan rituálat sámiinge gávdnošedje, ovdamearkkadihte stuorra dolaid boaldin mihcamar sulaid ( leamašan suomasge), dat lei bahávuoiŋŋaid gáidadeami vuostá. Beaivváža ihtima leat sámit gudnejahttán. Guovssahasaid ii ožžon bilkidit… Dat leat oasit sámiid ollislaš luonddu áddejumis. Sihkkarit gávdnošedje maid eará, álggos vuos ng. jáhkkun navdojuvvon áddejumit, maid dasto “albma” dieđaolbmot leat gávnnahan dieđalaččat rivttes áššin. Duođai sáhtašii maid eará álgoalbmogiin “luoikkahit” ja jearrat sis lobi, oažžugo sámis geavahit dieid rituálaid. Lobihaga dan ii sáhte dahkat vai ii geava dego Napapiiris, gos “sámegásta” lea sámiid fasttes bilkideapmi.

  3. rauna says:

    Bláđedallen aiddo aviisačuhpposiid ja gávdnen Ávvira reportáša mannan geassemánus “Luossaipmilii oaffarušše.” Čálus čilgii mo “dolin lávejedje sápmelaččat oaffaruššat oaivvi ja čoliid vuosttas luosas maid godde dán jagi. Lei hui dehálaš vuoi šattai buorre luossabivdu.” (Ávvir 28.6.08)
    Diet lea okta ovdamearkka min iežamet seremoniijain, man gii beare sáhttá váldit ođđasit atnui, juogo ovttaskas olmmoš muhto dieđusge buoret oktasaččat – čohkket lagas olbmuid ja ávvudit jagi vuosttas luosa. Vuosttas luossa -seremoniijat leat dábálaččat earáge eamiálbmogiid gaskkas geaidda luossa lea dehálaš ii dušše birgenláhki muhto kultuvrralaččat ja vuoiŋŋalaččat maid.
    Seammaláhkai sáhttit álggahit beaivváža ihtima ávvudišgoahtit lagasbirrasis.
    In jáhke ahte sámesearvvit leat gárvá dákkár doaimmaide, goit vel. Inge leat sihkkar leago dat rivttes báiki álggahit dahje buktit ruovttoluotta sámi seremoniijaid. Dat ferte dáhpáhuvvat lagasbirrasis olbmuid gaskkas geat leat beroštuvvan das, eaktodáhtolaččat, eahpeformálalaččat, politihkkema haga.

Comments are closed.