Sámiid guoktilaš seaŋgaguoibmi? Statoil fearánat nuppebeal ábi

Sámit eai leamaš seamma gergosat árvvoštallat oljofitnodagaid dego máŋggat eará eamiálbmogat, vaikko oljofitnodagat leat beakkán eamiálbmogiid eatnamiid billisteaddjit ja olmmošvuoigatvuođaid dulbmejeaddjit birra máilmmi. Sámit baicce leamaš geargosat ovttasbargat fitnodagain dego Statoiliin jearakeahttá maid dat bargá eará guovlluin máilmmis, eandalitge eará eamiálbmotguovlluin. Muhtin sámi ásahusat leat vuolláičállán ovttasbargošiehtadušaid Statoiliin, mii galgá ruhtadit earret eará oahpuid ja dutkamuša Sámis.

Ii leat gullon gostige ahte livččii ságastallon almmolaččat dan birra leago dákkár ovttasbargu etihkalaš ja dohkálaš dahje makkár sajádahkii dat bidjá sámeásahusaid geat leat njuiken Statoil gielkái. Leatgo dákkár sámeásahusat oassálastimin eará eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid dulbmemii go váldet vuostá ruđaid mat bohtet dáid álbmogiid eatnamiid rivvemis? Gos lea servodatberošteaddjiid kritihkalaš jietna go lea sáhka fitnodagain dego Statoil? Vai leago áin nu ahte ii sáhte gáskit gieđa mii biebmá du?

Gieskat Greenpeace geahččalii presset Statoil geassádit Kanada Alberta-provinssa oljodoaimmain, mat leat viidát árvvoštallon máilmmi vearrámus biraskatastrofan ja oktan vearrámus CO2 gássaid buvttadeaddjin. Davvi-Alberta oljodoaimmat eai leat dábálaš boahkamat muhto doppe olju buvttaduvvo oljosáttus. Oljosaddu lea sattu, lairra ja roavva oljju dahje bitumi seaguhus. Vai oažžut oljju sattus, dan galgá ligget hui bahkasin. Dasa lassin juohke oljolihtera buvttadeapmái galgá geavahit golbma lihtera buhtes čázi. Dat lea nappo proseassa mii skievttida energiija ja čázi ja buvttada issoras meriid mirkobázáhusaid CO2 gássaid lassin. Mirkoduvvon čáhci (1,8 trillion lihtera beaivvis) čohkkojuvvo stuorra dahkkojávrriide gos mirkkut golget lagaš Athabasca-johkii. (Sáhtát geahččat govaid dán liŋkkas.)

Oljosaddogiettit leat gohčoduvvon máilmmi duolvamus oljun. Muhto oljosaddogiettit eai leat dušše stuorra birasgažaldat, dat leat maiddái olmmošvuoigatvuođagažaldat ja eamiálbmot vuoigatvuođagažaldat. Dene ja cree-álbmogat geat orrot guovdu dahje láhka oljosaddogittiid leat massan eatnamiid, guollejogaid ja gillágoahtán hárvenaš vuoivvas-borasdávddas. Doaktárat geat leat geahččalan buktit albmosii mirkoduvvon guovlluid ja olbmuid ođđa buohccuvuođaid gaskavuođa leat jaskkodahtton.
Statoil pláne billistit oljobuvttademiin 1100 km2 viidosaš guovllu Davvi-Albertas. Seamma áigge eará sajis máilmmis Statoil čevllohallá ruoná politihkainis ja verddevuođainis eamiálbmogiiguin dego sámiin, geat eai oro diehtimin dahje berošteamen maid Statoil lea bargamin Kanadas; mo dat lea mirkoheamen eamiálbmogiid eatnamiid ja jogaid dahje duššádeamen sin eallinvugiid, ealáhusaid ja dearvvašvuođa.

Greenpeace leamaš jođus davviriikkain feaskarastimin ruhtadeaddjiiguin ja mediain ovdal Statoil jahkečoahkkima mii dollui gieskat Stavangeris. Dál livččii áigi maid sámiin morihit geahččat dárkileappot guđelágan seaŋgaguoibmi sis lea, ja maid dat bargá dalle go ii leat irggástallamiin sámiid.

One thought on “Sámiid guoktilaš seaŋgaguoibmi? Statoil fearánat nuppebeal ábi

Comments are closed.