Yle Sámeradio jearahallan máilmmi eamiálbmotkonferánssa (22-23-9-2014 New York) birra Sápmi 24.9.2014 klo 10:18 | beaividuvvon 24.9.2014 klo 17:30
Stáhtadiehtaga ja eamiálbmogiid oahpuid professor Rauna Kuokkanen Toronto universitehtas lea skeptalaš stáhtaid hállui ovddidit eamiálbmogiid áššiid máilmmikonferánssa loahppadokumeantta mielde. Kuokkanen ávžžuhage eamiálbmotpolitihkariid presset stáhtaid go máhccet ruoktot, daningo son ii jáhke ahte stáhtat bohtet ieža dahkat maidege. – Geavadat ja duohtavuohta lea dat, ahte dát dohkkehuvvon loahppadokumeanta, seammaláhkai go julggaštusge, ii čana geange bargat maidege. Albma garra bargu álgá fas, go buohkat máhccet ruoktot dieppe New Yorkkas dan čoahkkimis. Dál lea eamitálbmogiid iežaset duohken ja ON bissovaš foruma duohken iskat ollašuhtit dan, muhto mun jáhkán dat leat maid dakkár mii sáhttá vajalduvvot oalát, jos eamiálbmogat eai ieža bargga dan ovdii garrasit.
“Eamiálbmotrivttiid galgá ollašuhttit báikkálaččat”
Rauna Kuokkanen muittuha, ahte ollašuhttin ii dáhpáhuva álbmogiidgaskasaš dásis. – Eamiálbmotrivttiid galgá ollašuhttit báikkálaččat dahje stáhtaid siskkodealde, ráđđádallamiid ja šiehtadallamiid bokte stáhtaiguin ja eará industriijaid ovddasteaddjiiguin, Kuokkanen dadjá. Loahppadokumeanttas son čalmmustahttá figgamušaid vuođđudit doaimmaid, main gohcit eamiálbmotrivttiid ollašuvvama stáhtain. – Diet gal lea hui dehalaš, ahte leat evttohan dakkár gozihanorgána. Dat livčče huo buorre jos diekkár boađašii, go dat ovddidivččii eamiálbmotrivttiid hui ollu. Dat loktešii maid eamiálbmotrivttiid julggaštusa stáhtusa virggálaš šiehtadusaid dássái dahje goittot seamma arvosažžan. Geavatlaččát livčče goittot vuohki, mainna sáhtášii gohdit dáid stáhtaid eamiálbmotrivttiid ollašuhttima.
“Stáhtain leat áibbas eará prioritehtat go eamiálbmogiin”
Professor Rauna Kuokkanen muittuha vel das, ahte stáhtaid intreassat leat dávjá hui earálaganat go eamiálbmogiid ulbmilat. – Mii diehtit ja leat oaidnán, ahte stáhtain leat áibbas eará prioritehtat go ja dábálaččat dat hálidit beare vajalduhttit dáid váttis eamiálbmotgažaldagaid, go galggašii ekomiija buoridit, man namas dat leat áigumin ieguđetlágan prošeavttaid eamiálbmotguovlluide. Guldal olles analysa.