Leago mis duostilvuohta?

Dát ii leat máilmmeloahppa, iige sámeservodaga loahppage. Mii galgat muitit ahte AHR mearrádus guoská dušše dan gii beassá jienastit Sámedikki válggain. Duohta, vuogádat lea dál huksejuvvon nu ahte son gii beassá jienastit lea maid virggálaččat dohkkehuvvon sápmelažžan Suomas. Sámit leat ieža leamaš ceggemin dán vuogádaga muhto dál (jos eat jo ovdal) leat oaidnán ahte dat lea korrupta ja šaddan olggobeal olbmuid háldui. Álo sáhttit hilgut vuogádagaid mat eai doaimma. Sámediggige ii leat eará go vuogádat, politihkalaš ásahus man olbmot leat ceggen ja man olbmot sáhttet hilgut ja gomihit. Ja dasto álgit álggus, hukset juoida eará man olggobeal olbmot eai sáhte váldit háldui olggobeal ásahusaid mearradusaid vehkiin. Váttis muhto ii veadjemeahttun. Jos man nu ii sáhte divvut, galgá hukset ođđa.

Mii leat leamaš sápmelaččat ovdalgo Suoma stáhta mearridišgođii gii lea sápmelaš. Mii leat leamaš sápmelaččat ovdal Suoma stáhta. Loahpa loahpas, maid mii beroštit Suoma stáhta mearrádusain? Mii ieža diehtit ja mearridit dan geat leat sápmelaččat, odne ja ihttin.

Jos mii hilgut Sámediggevuogádaga ja cegget juoida eará, Suoma stáhta ii sáhte rábmut máilbmái ahte sii gudnejahttet sámiid ja eamiálbmotrivttiid. Ahte sis lea sámiid álbmotválljenorgána mii ollašuhttá sámiid iešstivrema. Mii sáhttit ieža muitalit máilbmái nuppeláhkai iešguđet forumiin.

Leago mis duostilvuohta njuiket eret Suoma stáhta lávžegeažis? Dát lea eandalitge hástalus daidda sámiide geat leat dál evttohassan Sámediggái ja geat eai dohkket Suoma stáhta ja dan riektevuogádaga assimilerenpolitihka. Dálá válggain leat ollu buorit evttohasat ja sis leat dievva buorit oaivilat ja áigumušat. Mo geavahit dan energiija positiivvalaččat, hukset juoida min iežamet várás? Sáhttitgo heaitit doarrumis mieskán ja korrupta ortnega vuostá, mii ii bargga eará go dahká duššin sámiid iešmearridan- ja eará viggamušaid jagis nubbái? Mii leat dorron dáinna seamma áššiin 1995 rájes. Mii lea rievdán 20 jagis? Leatgo juksan maidige dainna doarrumiin? Man guhká vel áigut skievttidit iežamet vátná resurssaid? Goas duostat jorggihit čielggi ja dadjat “dát lea doarvái”?