Sámesoahpamuš lea guoktilaš, gávvilis šiehtadus mii cealká iežas ulbmilin nanosmahttit sámiid rivttiid eamiálbmogin muhto mii dahká justá nuppegežiid: dat rievdada sámiid etnalaš vehádahkan ja doalvu sámiid koloniserenproseassa lohppii.

Davviriikalaš sámesoahpamuševttohus almmustuvai gieskat badjel logi jagi šiehtadallamiid maŋŋá golmma sámedikki ja golmma davviriikka gaskal. Sámesoahpamuš lea jurddašuvvon ođasmahttit ja ovddidit sámiid rivttiid mat dorvvastuvvojedje 1751 Lapp Codicillas mii dáhkidii badjesámiid rivttiid rasttildit riikarájáid mat ihtet sin eatnamiidda. Sámesoahpamuša váldoulbmil lea nannet ja nanosmahttit sámiid rivttiid nu ahte “riikaráját hehttejit daid nu unnán go vejolaš” (art. 1).

Sámesoahpamuševttohus sisttisdoallá láidehusa ja 46 artikla mat gusket sámiid rivttiid iešmearrideapmái ja hálddašeapmái, gillii ja kultuvrii, eatnamiidda ja luondduresurssaide ja árbevirolaš ealáhusaide. Sámi njunuš politihkkárat leat guhká ávžžuhan stáhtaid dohkkehit ja ratifiseret sámesoahpamuša, mii sin mielas huksešii ođđa vuođu sámiid ja stáhtaid gaskavuođaide ja ovddidivččii ođđalágan rámáid sámi iešmearrideapmái.

Láhkačeahpit leat atnán sámesoahpamuša mearkkašahtti ovdaneapmin álbmogiidgaskasaš lágas ja máilmmeviidosaš ovdamearkan eamiálbmogiid rivttiid ollašuvvamis. Sámesoahpamuš lea adnon ođđa vuohkin ollašuhttit Ovttastuvvan Našuvnnaid Eamiálbmotrivttiid julggaštusa 36. artikla, mii nanne daid eamiálbmogiid rivttiid geaid eatnamiid ja ássanguovlluid stáhtaid ráját leat juohkán.

Lešgo oaivvilduvvon vai ii ahte sámesoahpamušhámus almmustuvai bearjadaga 13. beaivve, muhto sámesoahpamuš lea duođaid fuones ođas sámiide. Muhtin sámesearvvit, ásahusat ja ovttaskaš olbmot leat jo árvvoštallan garra sániiguin evttohusa, eandalitge dan mo dat ráddje sámi iešmearrideami ráđđádallamiidda stáhtaiguin, mo stáhtain lea bajimus mearridanváldi das gii rehkenasto sápmelažžan sámedikkiid válgalogahallamiin ja dan mo sámesoahpamuš ii dovddas dahje nanne sámiid eananvuoigatvuođaid.

Muhtimat leat maid rábmon evttohusa. Sii leat sámit geat leat njiellan stáhtaid koloniála logihka man mielde sámit galget vuos ánuhit iežaset rivttiid ja dasto dohkkehit unnimusge moaluid maid stáhtat beroštit fállat sidjiide. Jos dakkár jurddašeapmi viidu, mii leat dohkkehan koloniála oainnu man mielde sámiid vuoigatvuođat leat dušše dat maid stáhtat addet sidjiide. Dákkár jurddašeapmi lea vuostegeahči dábálaš oainnuide máilmmi eamiálbmogiid gaskkas maid mielde “rivttiid ii sáhte ánuhit, daid galgá gáibidit ja bealuštit. Dán láhkai rievttit sturrot. Ii oktage stáhta “atte” eamiálbmogiidda rivttiid, iige okta stáhta “fála” daid. Eamiálbmogat galget gáibidit, bealuštit ja ollašuhttit iežaset rivttiid mat álo leamaš sis. Iežamet rivttiid hárjeheapmi dahká min geat mii leat.” (1)

Sámesoahpamuša guoktilaš sisdoallu

Sámesoahpamuševttohus lea hui gávvilis dokumeanta, mii addá gova ahte dat dovddasta ja nanne sámiid rivttiid eamiálbmogin muhto mii dárkilut lohkamiin ii leat eará go dajuheapmi ja sollen, mii nanne dušše vehádatrivttiid. Vaikko evttohusa láidehusteaksta čujuha ON Eamiálbmotjulggaštussii ja ILO 169 šiehtadussii, evttohusa artiklat nannejit dušše vehádatrivttiid kultuvrra, árbevieruid ja giela gáhttemis ja seailluheames. (2)

Álbmogiidgaskasaš lágas eamiálbmot- ja vehádatrievttit sulastahttet muhtin osiin nubbi nuppi muhto daid várás leat sierra riektevuogádagat. Sihke eamiálbmot- ja vehádatrievttit gusket kultuvrralaš ceavzimii ja olggusteami eastádeapmái. Eamiálbmotrievttit mannet goit guhkelii go vehádatrievttit. Váldoerohus eamiálbmogiid ja vehádatrivttiin guoská iešmearridanvuoigatvuođa ja eanan- ja resursavuoigatvuođaid. Álbmogiidgaskasaš vehádatriekti ii sisttisdoala dáid rivttiid, muhto dat leat guovddáš oassi eamiálbmogiid riektevuogádagas (ILO169 ja Eamiálbmotrivttiid julggastuš).

Sámi kultuvra

Vaikko muhtin artiklat máinnašit eananrivttiid mearkkašumi “sámiid kultuvrra, giela ja servodaga seailluheamis”, sámesoahpamuš ii gostige čielgasit cealkke ahte sámi kultuvrras lea materiála vuođđu (nappo eatnamat ja luondduresurssat). Sámekultuvrra materiála vuođđu lea dovddastuvvon ovddit dulkojumiin dego omd. Álbmogiidgaskasaš siviila- ja politihkalaš rivttiid šiehtadusa 27. artikla oktavuođas.

Sámesoahpamuša 20. artikla giela ja kultuvrra birra ii daja maidige mo kultuvra lea meroštallon soahpamušas. Artikla dušše cealká ahte sámiin lea riekti hárjejit, seailluhit ja sirdit boahttevaš sohkabuolvvaide iežaset giela ja kultuvrra ja ahte stáhtat galget gudnejahttit, ovddidit ja gáhttet dáid rivttiid. Go soahpamuševttohus ii gostige cealkke ahte sámekultuvrra vuođđu lea sin eatnamiin, mii sáhttit dušše navdit ahte sámesoahpamuš dulko sámi kultuvrra gáržžet mii ii gáibit nu ollu stáhtain (ja mii lea buohtastahttimis sámi kulturautonomiijai Suomas). Stáhtat eai beroš jos mii hállat sámegiela gaskaneamet ja coggat gávtti iežamet festiválaide ja kultuvrralaš doaluide. Dákkár gáržžes dulkojupmi heive bures neoliberála stáhta viggamušaide ráhkadit eamiálbmogiin ja sin kultuvrrain gávpegálvvuid. Iešalddes okta sámesoahpamuša artiklain (art. 35) nanne sámi kultuvrra, historjjá ja luonddu gávpeárvvu turismma ja eará fitnodagaid ávkin. Lea duođaid ártet ahte sámekultuvrrain ávkkástallan lea oassin soahpamušas man (mahkáš) ulbmilin lea nannet sámiid rivttiid eamiálbmogin.

Eananvuoigatvuođat

Nuppeláhkai go vehádatrievttit mat leat ráddjejuvvon kultuvrii ja gillii, eamiálbmotrievttiid guovddážis leat iešmearrideapmi ja eananvuoigatvuođat. Sámesoahpamuša lohku mii guoská eatnamiid ja čáziid lea duođaid geahnoheapmi. Vuosttaš artikla (art. 27) cealká ahte sámit leat ožžon oamastan- dahje geavahanvuoigatvuođaid eatnamiidda sámeguovlluin iežaset guhkesáigge árbevirolaš eanangeavahanvugiid bokte. Artikla ii goit čielgasit nanne sámiid eanan- dahje resursarivttiid, muhto geavaha baicce eahpečielga ja eahpedárkilis giela man sáhttá dulkot iešguđetláhkai.

Vel vearrát lea čuovvovaš artikla mii cealká ahte sámiin lea riekti geavahit luondduresurssaid maid sii leat árbevirolaččat geavahan sámeguovlluin. Ráddjejuvvon resursageavahanriekti ii leat seamma go eananvuoigatvuohta. Soahpamuš maiddái dohkkeha fitnodagaid ja earáid sisabahkkemiid. Dasa lassin sámiid eananrivttiid dárkilut sisdoalu dulkon ja meroštallan guđđojuvvo soahpamušas stáhtaid ja našunála lágaid bargun. Mii diehtit man čehpet dat leat daid dán rádjái dulkon.

Muhtimat geat leat kommenteren sámesoahpamuša eananrivttiid leat dulkon boastut ja cealkán ahte dat dovddastit sámiid rivttiid eatnamiidda ja resurssaide. Sámesoahpamušas ii goitge leat mihkkige mii čielgasit dovddasta dahje nanne sámi eananvuoigatvuođaid. Das lea sáhka dušše eahpemearálaččat rivttiin geavahit eatnamiid ja čáziid.

Sámi iešmearrideami ollašuhttin ráđđádallamiid bokte

Dego bajábealde lean máinnašan, vehádatrievttit eai dovddas kollektiiva iešmearridanrivttiid eaige eananvuoigatvuođaid. Vaikko sámesoahpamuševttohus addá dakkár gova ahte dat dovddasta ja nanne guktuid, dat ii bargga dan.

Guorahaladettiin sámesoahpamuša teavstta eamiálbmogiid iešmearridanriektái, lea dehálaš earuhit kultuvrralaš ja politihkalaš autonomiija gaskkas. Vaikko álbmogiidgaskasaš vehádatrievttit eai dovddas kollektiiva rivttiid iešmearrideapmái, muhtin vehádagat návddašit ráddjejuvvon autonomiija. Dušše eamiálbmogiin lea goit riekti kollektiiva politihkalaš identitehtii ja iešmearrideapmái álbmogiidgaskasaš lágas. (3)

Sámit leat dán rádjái návddašan ja hárjehan kulturautonomiija mii lea mihtilmas vehádagaide. Sámesoahpamuš ii divo dán dili iige nanne sámiid iešmearrideami eamiálbmotriektin. Dego áššedovdit leat cealkán, vehádagaid iešmearrideapmi ollašuvvá dábálaččat “ii-territoriála autonomiijan” (nappo mii ii vuođđuduva dihto eatnamiidda dahje guovlluide) ja sisttisdoallá oskku, giela dahje kultuvrra surggiid. (4)

Dat mii earuha eamiálbmogiid iešmearrideami vehádagain lea ahte eamiálbmogiid iešmearrideapmi lea čadnon eatnamiidda. Dat lea meroštallon “joavkku riektin hálddašit ja stivret iežaset áššiid dihto geográfalaš guovllus, stáhtaid heađušteami haga” (5). Sámesoahpamušas ii leat mihkkige mii dorvvasta sámiid rievtti hálddašit ja stivret iežaset áššiid dihto guovllus. Soahpamušteaksta baicce heajuda dálá ráddjejuvvon kulturiešmearridanvuogádagaid ovddežis. Dan mielde sámi iešmearrideami ollašuhttin dáhpáhuvvá ráđđádallamiid bokte stáhtaiguin.

Soahpamuša artikla sámi iešmearrideamis vuos gávvilit geardduha ON Eamiálbmogiid julggastuša 3. artikla, mii nanne eamiálbmogiid kollektiiva iešmearridanrievtti. Čuovvovaš cealkagis soahpamuš goit biehtala ja šiitá dán rievtti sámiin ja cealká, ahte sámiid iešmearrideami ollašuhttit siskkáldas autonomiijan ja stáhtaiguin ráđđadallamiin sámiide dehálaš áššiin.

Dat galggašii leat čielggas buohkaide, maiddái láhkačehpiide geat leat čállán soahpamuševttohusa, ahte ráđđádallan ii leat iešmearrideapmi, iešstivren iige politihkalaš autonomiija. Ráđđádallan ii leat eará go háleštallan geainna nu ovdal go bargat juoidá. Iešmearrideapmi mearkkaša ahte álbmot mearrida ieš iežas áššiid birra ja hálddaša iežas olbmuid ja guovlluid. Sámesoahpamuša mielde stáhtat leat ain mearrideaddji sajádagas sámiide guoskevaš áššiin, ja dego Norgga Sámedikki vásáhus (das lea leamaš ráđđadallanšiehtadus stáhtain badjel logi jagi) čájeha, sámiid gullan muhtin áššis ii mearkkaš ahte sin oaivilat váldojuvvojit vuhtii mearrádusaid dahkamis. Lea duođaid ártet mo láhkačeahpit sáhttet evttohit ahte háleštallan dahje ráđđádallan stáhta eiseváldiiguin deavdá eamiálbmogiid iešmearridanrievtti sisdoalu.

Sámesoahpamuša artiklat mat gusket iešmearrideapmái leat nubbi buorre ovdamearka das mo davviriikkat geahččalit dajuhit ja fillet sámiid luohpat iežaset rivttiin ja assimileret sámiid stáhta vuogádagaide omd. ráđđadallanšiehtadusaid vehkiin.

Nubbi čuolbma iešmearrideami ektui lea vuohki mo sámesoahpamuš nanne sámedikkiid sajádaga sámiid alimus iešmearrideami ollašuhttinorgánan. Vaikko dat leat álbmotválljenorgánat, dat eai leat sámiid árbevirolaš sosiála dahje politihkalaš ásahusat. Dat leat njuolggo kopiijat davviriikkaid parlamentáralaš vuogádagain ja sentraliserejuvvon ásahusat main lea unnán dahkamuš dábálaš olbmuid árgabeaivves. Jos sámiin duođaid lea riekti iešmearrideapmái, sii galggašedje ieža beassat mearridit makkár ásahusaid ja vuogádagaid sii háliidit cegget ja hukset dan várás. Guovddáš oassin iešmearridanrievttis ON Eamiálbmotrivttiid julggastuša mielde lea maid dat ahte eamiálbmogat sáhttet ieža mearridit gaskavuođaideaset stáhtaiguin. Vuohki mainna sámesoahpamuš meroštallá ja ráddje sámi iešmearrideami ja bágge dan dihto hápmái ja dihto gaskavuođaide stáhtaiguin lea oalát iešmearrideami vuoiŋŋa ja ulbmiliid vuostá.

Ovttas láidehusteavsttain mii cealká ahte stáhtain lea loahpalaš mearridanváldi das gii rehkenasto sápmelažžan, artikla iešmearrideami birra čájeha mo stáhtat geahččalit bisuhit alcceseaset dievaslaš kontrolla Sámis, sámi rivttiin ja sámi iešmearrideami ollašuhttimis.

Mii eat galgga diktit sámesoahpamuša fillet ja dajuhit min. Dat ii leat eará go stáhtaid gávviluššanpolitihka mainna rivvet sámiid rivttiid sámiid dohkeheami vehkiin. Seammaláhkai go sámedikkit, sámesoahpamuš ráhkada illušuvnna ahte davviriikkat leat vuot máilmmi njunnosis eamiálbmotrivttiid gáhttemis ja nannemis. Mii eat galgga diktit davviriikkaid šat dajuhit iežamet guoros symbolihkain ja guoktilaš ja eahpemearálaš gielain. Mii eat galgga dohkkehit iežamet koloniserema.

Dego sámesoahpamuševttohus dál čuožžu, mun lean hui fuolaš Sámi boahtteáiggis. Sámesoahpamuš ii leat olmmošvuoigatvuođaid reaidu mainna dovddastit, dorvvastit ja nannet sámiid rivttiid eamiálbmogin. Dat lea baicce vuđolaččat eahpelihkostuvvan dokumeanta, mii njeaidá sámiid ja sin rivttiid vehádatsajádahkii. Dat ii leat reaidu mainna dekoloniseret Sámi dahje sámiid ja stáhtaid gaskavuođaid. Jos sámesoahpamuš dohkkehuvvo dálá hámis, dat lea reaidu mainna mii sámit leat ieža dohkkehan stáhtaid doalvut min koloniserenproseassa lohppii.

Nohtat:

(1) Deer, Kenneth. “Reflections on the Development, Adoption, and Implementation of the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples.” Realizing the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples: Triumph, Hope, and Action. Eds. Joffe, Paul, Jackie Hartley and Jennifer Preston. Saskatoon: Purich, 2010, p.28.

(2) According to a UN study, a minority is a group numerically inferior to the rest of the population of a State, in a non-dominant position, whose members – being nationals of the State – possess ethnic, religious or linguistic characteristics differing from those of the rest of the population and show, if only implicitly, a sense of solidarity, directed towards preserving their culture, traditions, religion or language. (United Nations Sub-Commission on Prevention of Discrimination and Protection of Minorities. Study on the Rights of Persons belonging to Ethnic, Religious and Linguistic Minorities. UN Doc. No. E/CN.4/Sub.2/384/Rev.1. 1979: 568.

(3) Asbjørn Eide and Erica-Irene A. Daes, “Working Paper on the Relationship and Distinction between the Rights of Persons Belonging to Minorities and Those of Indigenous Peoples,” in E/CN.4/Sub.2/2000/10 (Geneva: UN Commission on Human Rights, 2000): para. 44.

(4) Ibid: para. 11.

(5) Ibid: para. 43.

(6) Deer, p. 19.