Diehtu ii doarvái vášši­daguid ja -ságaid eastá­deapmái

– Diehtemeahttunvuohta soaitá leat okta sivva, muhto ieš in jáhke nu ollu, ahte oahppu sámiid ja sámi historjjá birra livčče eastadan albmáid Romssa gáhta alde láhttemis fasttet gávttehas sámenissoniid vuostá, čállá Rauna Rauna dán lohkkiidbihtás. 

#RomsaDál lea mearehis buorre álgga, ja illudan go dat lea áiddo ožžon lasi ruhtadeami joatkit dehálaš barggu vaššiságaid ja rasismma eastadeapmái. Lei hui unohas gullat gieskat ođđasiin, mo nuorra sámenissonat ledje gártan vásihit seksuála ja etnalaš heađušteami váccedettiin gávttit badjelis Romssa gávpogis. Muhto lea buorre ahte áššis ságastallo mediain, ja politihkkárat čuvvot ášši ja servet ságastallamii. Sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto guorahalai moadde vahku dassái sámi TV-ođđasiin sivaid dákkár unohis ja dohkketmeahttun láhttemii. Son oaivvildii, ahte okta sivva lea váldoservodaga váilevaš diehtu sámiid ja sámi historjjá birra, ja lasihii ahte máŋgasat eai ádde, manne dákkár heađušteapmi lea problemáhtalaš. 

Diehtemeahttunvuohta soaitá leat okta sivva, muhto ieš in jáhke nu ollu, ahte oahppu sámiid ja sámi historjjá birra livčče eastadan albmáid Romssa gáhta alde láhttemis fasttet gávttehas sámenissoniid vuostá. Ollu dutkamušat leat čájehan, ahte rasisma ja seksisma eai leat diehtojuohkin váttisvuođat, muhto leat cieggan olbmuid doaladumiide das, geas ja guđe olmmošjoavkkuin lea árvu ja geas ii. Sáhka lea váldegaskavuođain, mat eai rievdda dušše dieđu lasihemiin. Diehtu lea dehálaš, muhto ii eastat vearredaguid. Historjá lea dán máŋgii čájehan.

Sáhka lea eandalii das, ahte váldoservodagas muhtumat oaivvildit ahte sámiin eai galgga leat rievttit, eai goit iešmearridanrievttit masa gullet iežas áššiid stivren ja mearrideapmi, dahje eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi. Cielaheapmi, heađušteapmi ja veahkaváldi leat vuogit sihkkarastit dan, ahte sámit bissot dan vuolitárvosaš sajádagas masa váldoservodagat leat min duvdán jahkečuđiid áigge. Seamma guoská maiddái veahkaváldái nissoniid vuostá, sáme- ja eará servodagain; veahkaválddiin doallat nissoniid «iežas (vuolitárvosaš) sajis».

Dieđu váilun lea menddo álkes vástádus čiekŋalis ja viiddis servodatváttisvuhtii. Dasa lassin dat lea problemáhtalaš ja juoba váralaš danin go dat gokčá ja čiehká status quo ja válddi struktuvrraid. Dan sadjái ahte cuiggodivččiimet servodatstruktuvrraid ja váldegaskavuođaid, váttisvuohtan šaddetge «kulturerohusat» ja dieđu váilun daid birra. Mii geahččalit čoavdit váttisvuođa diehtojuohkimiin, máŋggakultuvrralašvuođa dahje kultursensitiivvalaš skuvlejumiin ja navdit, ahte rivttes dieđu ja vehá hárjehallama vehkiin mii buohkat sáhttit šaddat vigihis subjeaktan, geat čužžot hierarkkalaš sosiála gaskavuođaid olggobealde ja geain ii leat ovddasvástádus vássán áiggis dahje das mii dáhpáhuvvá dál. 

Dál go sámeáššiin – maiddái sámiid vuoigatvuođain – ságastallojuvvo eanet almmolaččat iešguđet arenain, dat orru leamen bohciidahttán balu muhtin olbmuid gaskkas ahte sámit leat oažžumin sin mielas «eanet» dahje kánske «menddo ollu» válddi ja sajádaga servodagas. Heađušteapmi, cielaheapmi ja váššiságat leat mearka das, ahte váldoservodat, dahje goit oassi das háliida doallat sámiid dan vuolitárvosaš sajádagas, gos sámit leat guhká jaskkodahtton ja olgguštuvvon. Rasismma váimmožis lea oaidnu vuolitárvosašvuođas. Das lea muhtin muddui jearaldat maiddái das, ahte earát eai ane eaige ádde sámiid sierra álbmogin – ahte sámit leat sierra álbmot geaidda gullet ja geain galget leat seamma rievttit go eará álbmogiin. Dása maŋimuš áššái dieđu lasiheapmi lea mávssolaš.

Almmustuvvan Ávviris 1.6.2022